Apteeker soovitab: Kuidas tagada tugevam immuunsüsteem läbi soolemikrofloora?

Soolemikrofloorast ja probiootikumide kasuteguritest tervisele räägib proviisor Moonika Markov.

Inimese keha koostisosad on imeväikesed rakud, mille omavaheline koostöö on organismi toimimse aluseks. Meie keha asustavad mikroorganismid, mille geenide kogumit nimetatakse mikrobioomiks. Mikrobioom on kogu seedeelundkonna ökosüsteem, mis koosneb bakteritest ja erinevatest mikroobide elutegevuse produktidest, millest väga paljud on meie organismile kasulikud. Mikrofloora koostisesse ei kuulu ainult kasulikud bakterid, osad neist on ka patogeensed.Tervise seisukohalt on oluline  patogeensete ja mittepatogeensete mikroobide omavaheline suhe ja tasakaal.   Enamik bakteritest elutseb jämesooles, seedekulgla ülemistes osades elutseb baktereid vähem. Baktereid leidub organismis mujalgi, näiteks nahal, suus, sugutraktis.

Normaalse mikrofloora (bakterid, viirused, seened)  saame kaasa juba sündides. Imikueas ja esimesel eluaastal on organismi mikrofloora kooslus veel muutumises, kujunedes välja umbes 2-3 aasta vanuseks. Uuringutes on ka  välja toodud, et mida liigivaesem on 3 kuu vanuse imiku soolemikrofloora, seda suuurem tõenäosus on allergiliste reaktsioonide tekkeks, eriti piima, muna, pähkliallergia tekkeks 12 kuu vanuses.  Normaalne mikrofloora on suures osas vastutav ka meie tervise eest, tagades  tugevama immuunsüsteemi ja olles barjääriks  haigustekitajatele, lisaks sünteesib vajalikke vitamiine (K, B1, B2, B3, B6ja B12). Seega mõjutavad head bakterid  olulisel määral kogu organismi arengut ja füsioloogilisi protsesse. Tänapäeva elustiil ja toitumisviis, millele on omane kiirtoidu, rasva-ja suhkrurikka ning kiudainetevaese toidu tarbimine ning sagedane ravimite tarvitamine, toobki kaasa mikrobioomi tervikliku ökosüsteemi vaesusmise, mis inimese jaoks tähendabki mitmesuguseid tervisemuresid.

Kõige olulisem enda soolemikrofloora terve ja toimivana hoidmise seisukohalt on toitumine, sest see mida me toiduks tarvitame, loob keskkonna mitmesuguste soolebakterite tüvede arenguks. Kui aga sellest ei piisa, saab liskas tarvitada probiootilisi toidulisandeid. Piimhappebakterid ehk probiootikumid on elusad mikroorganismid. Need on tervisele kasulikud bakterid, mis ei asenda organismi enda mikrofloorat, kuid soodustavad normaalse olukorra taastumist. Sagedamini kasutatakse probiootilistes toidulisandites Lactobacillus, Enterococcus ja Bifidobacterium perekondadesse kuuluvaid mikroorganisme.

Piimahappe bakterite kasutegureid tervisele on väga palju:

• parandavad seedimist, leevendavad kõhukrampe ja puhitust, parandavad lekkivat soolestikku ja põletikulist soolehaigust,  ravivad ärritunud soole sündroomi, aitavad haavandilise koliidi ehk haavandilise jämesoolepõletiku korral;
• aitavad ennetada ja ravida nii antibiootikumidest tingitud  kui ka reisi ajal tekkivaid seedeprobleeme;
•  tugevdavad immuunsüsteemi, kuni  80% immuunrakkudest asuvad inimese seedesüsteemis;
•  leevendavad kesknärvisüsteemi hõlmavaid tervisehäireid (ärevus, depressioon, autism, sundkäitumishäire) ning parandavad mälu;
• Vähendavad üldkolesterooli ja halva kolesterooli(LDL kolesterool) osakaalu veres,tõstavad pikaaegsel tarbimisel hea kolesterooli (HDL kolesterooli) taset veres ja alandavad vererõhku;
• vähendavad üldiseid põletiku- ja oksüdatiivse stressi näitajaid ning organismi ülitundlikkus;
• parandavad naha tervist ja leevendavad nahahaigusi, sealhulgas aknet ja ekseemi;
• aitavad kaitsta ülemiste hingamisteede haiguste, gripi, külmetushaiguste ja viiruste eest

Lisaks võivad probiootikumid vähendada kaariese teket ja  menopausi ajal esinevaid vaevusi. Samuti võivad probiootikumid kergendada allergiahaiguste kulgu, avaldavad kasulikku mõju näiteks urogenitaaltrakti haigustele, diabeedile, rasvumisele jpm. On leitud ka , et meie mikrobioom mõjutab organismi vananemist.

Et aru saada haigustest ja terviseseisunditest, mille puhul võib abi olla probiootikumide manustamisest, on esmalt vaja aru saada sellest, millised seosed valitsevad organismi asustava mikrofloora ja organismi üldise talitluse vahel.

Tarvitades probiootikume sisaldavaid toite või toidulisandeid, on vaja järgida sarnaseid reegleid, nagu seda teeb inimorganismis elutsev normaalne mikrofloora. Analoogselt kehaomastele mikroobidele oleneb toidus või toidulisandites sisalduvate probiootikumide ehk heade bakterite mõju küll konkreetsest bakteriliigist, kuid parim mõju ilmneb neil siiski koos manustades ehk erinevaid bakterite liike omavahel kombineerides. Probiootikume on soovitav manustada koos toiduga, sest toit aitab puhverdada maos olevat happelist keskkonda ning suurema tõenäosusega jäävad bakterid ellu.

Toidulisandina on probiootikume kasutatud mitmesuguste haigusseisundite puhul nii täiskasvanutel kui lastel. Kindlasti on soovitav probiootikume lisaks kasutada antibiootikumi kuuri ajal. Kuna antibiootikumid ei mõjuta ainult patogeensete mikroorganismide elutegevist, vaid ka meile kasulikke mikroobe. Antibiootikumide kasutamise tulemusena võib kahjustuda bakterite tasakaal mikroflooras ning vohama hakata stafülokokid, peptokokid, streptokokid jm. Väljendub see enamasti düsbakterioosis, mille vältimiseks ja ärahoidmiseks võib probiootikume tarvitama hakata juba antibiootikumi kuuri vajal. Probiootikume ei tohi manustada koos antibiootikumidega, vaid kaks-kolm tundi enne või pärast antibiootikumi võtmist. Antibiootikumide põhjustatud kõhulahtisudse vältimiseks annavad paremaid tulemusi suurtes doosides probiootikumid, vähemalt 5×10`9 CFU/päevas (CFU kolooniaid moodustavate ühikute arv).

Probiootikume on soovitav manustada kuurina vähemalt kahe nädala jooksul. Nagu eelpool juba mainitud, on soovitav kasutada koos toiduga, kuid ei ole soovitav kasutada koos happeliste ja gaseeritud jookidega ning kuumade toitudega.

Probiootikumide kasutamine on ohutu, ei esine üledoseerimise ohtu, kuid ei soovitata neid kasutada immuunpuudulikkusega patsientidel.